Jaanuse teekond Metsa talust pääsemisel.

Jaanus oli põleva talu juurest põgenedes raevunud ja kurb. Oodo ja ta junkurid olid ära viinud ta isa ja põlema pistnud ta talu. Ta peas keerles mõte, et üks kord nad kõik veel maksavad selle eest. Ta jooksis ja muudkui jooksis. Surmväsinult heitis ta pimeduse saabumisel ühe puu alla pikali ja jäi magama. Jaanus unistas oma isast ja oma vanast talust. Ta nägi oma mälestusi oma lapsepõlvest. Ja Emmist. Kõige rohkem nägi ta Emmit. Niimoodi ööd veetes tabas teda une pealt mõte. '' Nad peavad maksma '', urises ta läbi une.

  Hommikul ärgates hiilis ta külla. Sakslasi seal õnneks ei olnud. Käis hommikune sagimine ja kanade toitmine. Jaanus ronis kaevu peale ja hüüdis emakeeles: '' Eesti rahvas! Kaua oleme me pidanud taluma seda sakslaste piinamist ja ülekohust. Kaua oleme me teeninud neid. Nüüd ütlen mina, Metsa Jaanus, et aitab meile sellest. Meie oleme vaba rahvas ja oma vabaduse teenime me ise ! ''

Jaanusele vastasid rahva hõiked.Inimesed tõttasid hangusid ja nugasid tooma. Niimoodi käidi külast külla ja õhutati rahvast. Rahvasuus levisid jutud ja Jaanusest sai Tasuja. Kõik mõisad pandi põlema, kellegile ei antud armu. Lõpuks otsustasti minna Lodijärve kallale.

Lugemiskontroll - ,,Tasuja´´

Eduard Bornhöhe  '' Tasuja ''

Vahur – Vahur oli peremees, kes sai omale maa ja maja sakslase päästmise eest.

Tambet – Tambet oli Vahuri poeg, kes ei hoolinud eestlastest.

Metsa Jaanus– Jaanus oli Tambeti poeg. Hiljem tuntakse teda kui Tasujat.

Oodo – Oodo oli Lodijärve lossi rüütlipoeg.

Emmi – Emmi oli Oodo õde.

Rüütel Kuuno – See oli Emmi tulevane kihlatu.

Prohvet Pärt – Pärt oli eremiit, kes õpetas igatpidi Jaanust.

Maanus – Maanus oli külas elav poiss ja Jaanuse sõber.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

Vahur sai vabaduse sakslase elu päästes.

Oma surivoodil ütles ta Tambetile, et vabadus on kõik ja seda peab hoidma.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Nad käitusid nagu vanad sõbrad.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli julm ja hooletu. Kui Oodo ei oleks Jaanust tema enda hoovis rünnanud, ei oleks olnud kedagi sellist nagu Tasuja.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?

Jaanusel tekkis Emma vastu armastus. Emma pidas teda vanaks sõbraks

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Nende elu oli vaevalik ja kurb. Nad pidid teenima oma peremeest. Vastutasuks jäeti nad ellu.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

Junkur Oodo otsustas teiste junkuritega rünnata Jaanuse maja. Jaanus tappis peaaegu kõik kuid pages siis majja. Junkurid pistsid selle põlema ja võtsid kaasa Jaanuse isa, Tambeti.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

Junkurid hävitasid Jaanuse maja ja tapsid ta isa. Jaanus õhutas talurahvast võitlema oma vabaduse eest.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

Talurahvas ründas lossi. Kui teised võitlesid, tungis Jaanus keldrisse ja leidis sealt oma suremas isa. Raevunult tõttas ta võitlussegadusse ja tappis kõik, kes tema ees. Nähes Jaanust, jooksis Oodo surmhirmunult lossi ja vajus maha. Talle järgnes Jaanus.  Tekkis lühike sõnasõda ja lõpuks läks Jaanus õue ja karjus, et lähme oma vendadele appi Tallinna alla.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

Tasuja (Jaanus) ja tema sõjavägi läksid Tallinna alla. Nad võitlesid ja surid. Õnnelikku lõppu ei saanud olla, sest sakslasi oli liiga palju ja nende võitmine oli võimatu.

Eesti vabariik

.Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Lipul kujutab sinine meie merd, must meie viljakat mulda ja valge meie puhtaid mõtteid.

   Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat  lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Soomel on sama riigihümn, mis Eestil, kuid teiste sõnade ja tempoga. Eesti vabariigi president töötab Toompeal. Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Tema eelkäijad olid Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts.    Eesti rahvuslill on rukkilill.

Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.

Eesti rahvuskivi on paekivi.

Eesti rahvuskala on räim.

Eesti rahvuslill on rukkilill.

Teatud pühadel heisatakse lipud. 

Need on:

 

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev
• 14. juuni – leinapäev
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20.august – taasiseseisvumispäev

Seda tehakse, et olla oma riigi üle uhke ja sellele ustav. Kui Eestis lauldakse riiklikel päevadel ka hümni. Seda tehes tõustakse püsti. Hümni lauldes on inimesed oma riigi üle uhked. See on iseseisev. Riigi heaks peab töötama, et see iseseisvus kestaks. Kui inimesed riigi heaks ei töötaks, laguneks meie riik lihtsalt kokku.