Eesti vabariik

.Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Lipul kujutab sinine meie merd, must meie viljakat mulda ja valge meie puhtaid mõtteid.

   Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat  lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Soomel on sama riigihümn, mis Eestil, kuid teiste sõnade ja tempoga. Eesti vabariigi president töötab Toompeal. Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Tema eelkäijad olid Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts.    Eesti rahvuslill on rukkilill.

Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.

Eesti rahvuskivi on paekivi.

Eesti rahvuskala on räim.

Eesti rahvuslill on rukkilill.

Teatud pühadel heisatakse lipud. 

Need on:

 

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev
• 14. juuni – leinapäev
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20.august – taasiseseisvumispäev

Seda tehakse, et olla oma riigi üle uhke ja sellele ustav. Kui Eestis lauldakse riiklikel päevadel ka hümni. Seda tehes tõustakse püsti. Hümni lauldes on inimesed oma riigi üle uhked. See on iseseisev. Riigi heaks peab töötama, et see iseseisvus kestaks. Kui inimesed riigi heaks ei töötaks, laguneks meie riik lihtsalt kokku.